Tere jõulueelsest Californiast. Hakkabki see aasta 2000 otsa saama, teil küll kümme tundi varem kui meil. Loodetavasti polnud see mitte ainult meie jaoks üks tore ja sündmusterohke aasta. Oleks selliseid ainult rohkem! Praegu särab meie maja jõuluküünaldes nagu postkaardi peal, kõigest lumi tuleb endal juurde mõelda. Lume asemel on siin hommikuti tihe udu, mis keskpäevaks puudele sadeneb ja päikese käes sillerdab. Apelsini- ja sidrunipuud on viljade all lookas ja puud-põõsad on ikka veel värvilisi lehti täis. On selline tunne, et septembrikuu ei saagi sel aastal otsa, kuigi aastalõpp on juba käes. Päris vahva on vahelduseks näha kuidas Ameerika läänerannikul, kontinendi äärel ja kindlasti looduslikult ühes maailma kõige kauneimas paigas pühadeks valmistutakse ja neid peetakse. Tänu meie pisikesele tütrele on Jõulud ka meie jaoks saanud uue tähenduse. Nüüd on hoopis teine tunne kuuseehteid kapist välja võtta ja piparkooke küpsetada, sest Irise jaoks on need ju esimesed Jõulud ja kõik need jõuluvana ootamise ja salmide õppimise aastad alles ees. No loodame siis, et päkapikud sel aastal kedagi ei unusta ja jõuluvanal vitsakimpu vaja ei lähe. Soovime teile rahulikku jõuluaega ja unistuste täitumist uuel aastal. Toredaid talveilmu, palju värsket lund ja aega talverõõme nautida muidugi ka! 

Ain, Ülle ja Iris
California, 1. detsember 2000. a.